Ehitame koos maaomanikega _uut metsamajandust_. Meie metsasid on liiga kaua _alahinnatud_ ning meie eesmärk on väärtustada kogu nendest saadavat kasu - alates puidumaterjalist kuni _süsinikdioksiidi sidumise_ ja _bioloogilise mitmekesisuseni_. Aitame maaomanikel kasvatada ning majandada _planeedisõbralikke metsi_.

##### Uusmetsastamine
Teeni mittemetsamaale istudades süsinikutulu. Meie andmepõhine tööriist aitab Sul kiiresti leida sobivad alad uusmetsastamiseks. Aitame Sul luua süsinikukrediite ja hakkad teenima tulu vaid paar aastat pärast istutamist. 
[**Loe rohkem uusmetsastamise kohta.**](https://www.arbonics.com/uusmetsastamine)

##### Mõjumetsandus

Hetkel pilootfaasis olev lahendus olemasolevatele metsale. Muudatused metsa majandamises toovad uusi tuluallikaid süsiniku ja bioloogilise mitmekesisuse kaudu, mis täiendavad puidust saadavat sissetulekut.


TechCrunch

EU Startups

Ärileht

ETV Osoon

Postimees

Restart

!_header_6.jpg

### _Õiglane_
Tagame, et maaomanikud saavad oma tänuväärse tegevuse eest õiglase hüvitise ning ostjate jaoks on meie projektid läbipaistvad ning nendest saadud krediidid usaldusväärsed.

### _Hea planeedile_

Tagame, et meie töö on mõõdetav ja avaldab positiivset mõju maailma CO2-tasakaalule ja keskkonnale laiemalt.

### _Tõestatud_

Teeme koostööd teadlaste, metsaekspertide ja juhtivate sertifitseerijatega, et tagada kõigi meie süsinikukrediitide sertifitseerimine ja kõrge kvaliteet.


[Vabatahtliku süsinikuturu](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/abc-mis-on-vabatahtlik-susinikuturg) kohta lugedes, käivad tihti läbi sellised nimed nagu Verra, Gold Standard või American Carbon Registry. Juhul kui Sulle on verifitseerimise ettevõtted ning nende roll juba tuttav, saad selle artikli vahele jätta. Kui aga mitte, siis siin on kiire ülevaade.

![Peamiste süsinikustandardite osakaal väljastatud krediitides ](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/Peamiste_suesinikustandardite_osakaal_vaeljastatud_krediitides_4876f60668.png)

### Esmalt - milleks on standardid ja verifitseerijad vajalikud?

Vabatahtlik süsinikuturg on kiires kasvus - on tõenäoline, et 2030. aastaks kasvab selle koguväärtus üle 50 miljardi dollari. Selliste summade juures on oluline, et turul oleks kontroll. Võrdluseks võib tuua USA aktsiaturu algusajad - enne 1929. aasta suurt krahhi oli järelevalve väga puudulik, mistõttu esines rohkelt pettuseid. Tänu Väärtpaberite ja Börsitehingute Komisjonile (SEC e. Securities and Exchange Commission) ja erasektori reitinguagentuuridele tugevnes järelvalve ja paranes turu struktuur ning sellest tulenevalt vähenes ka pettuste arv märgatavalt. Tänaseks on verifitseerimisasutustel nagu Verra süsinikuturul SEC’ga väga sarnane roll.

### Mis on süsiniku standardite eesmärk?

Standardid ja verifitseerimisasutused kehtestavad süsinikuturu mängureeglid - standardite kehtestamisega määratakse reeglid, mille järgi projekte struktureeritakse, kontrollitakse ja valideeritakse. Iga projekt on isepärane, mille tõttu sisaldavad erinevad standardid projektispetsiiflisi metoodikaid. Lisaks peavad tõendamisasutused registrit, milles kajastub iga käimasolev projekt, väljaantud süsinikukrediit ja ostu-müügitehing. Süsinikdioksiidi standardid ja registrid aitavad tagada, et ostjateni jõuaksid ainult kvaliteetsed projektid. 

### Kust saavad süsiniku standardid oma "tegevusloa"?

Lühidalt - selle annab neile ostja ise. Süsinikukrediidi ostja tahab garantiid, et see, mida ta ostab, on tõepoolest planeedi jaoks kasulik. Kuna ettevõtetele oleks tohutult aeganõudev viia ise läbi taustauuring iga üksiku projekti puhul, ostavad nad teenust Verra-sugustelt verifitseerimisasutustelt. Krediidi puhul, mis kannab Verra või Gold Standardi templit, võib ostja olla kindel, et projekt on läbinud vähemalt minimaalse kontrolli künnise ega ole petukaup. 

![Süsinikuprojekti osapooled.png](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/2_f648da3658.png)

### Aga kes on standardeid kehtestavad verifitseerijad?

Lisaks väiksematele kohalikele organisatsioonidele on neli peamist rahvusvahelist verifitseerimis- ehk standardiorganisatsiooni.

#### Verra
Esmalt võtame ette [Verra](https://verra.org) - see on USAs asuv mittetulundusühing, mis on tehingutete mahtude poolest suurim turuosaline. Verra andis [2021. aasta jooksul välja kokku 295 miljonit krediiti](https://verra.org/datainsights/data-and-insights-january-2022/) e. VCU-d (Verified Carbon Unit), mis moodustab 83% koguturust. Eelmise aasta jooksul moodustasid looduspõhised projektid, mille hulka kuuluvad ka metsandusprojektid, 52% kõigist Verra väljastatud krediitidest.
#### Gold Standard
Suuruselt teine verifitseerimisorganisatsioon on Šveitsis asuv mittetulundusühing [Gold Standard](https://www.goldstandard.org) (GS). Eelmisel aastal väljastatud 44 miljoni krediidiga ulatuvad nad murdosani Verra mahtudest. Gold Standardi asutas WWF (Maailma Looduse Fond), mis annab neile ostjate silmis automaatse usaldusväärsuse.
#### American Carbon Registry
Nimekirjas hoiab kolmandat kohta 1996. aastal asutatud [American Carbon Registry](https://americancarbonregistry.org) e. ACR, mis oli maailma esimene vabatahtlike süsinikuturgude eraregister. Viimastel aastatel on nende kasv jäänud Verra ja GSi agressiivse laienemise kõrval kahvatuks, sest 2021. aastal väljastas ACR vaid 9 miljonit krediidiühikut.
#### Climate Action Reserve
Süsinikuturu registrite kvarteti väikseim liige on [Climate Action Reserve](https://www.climateactionreserve.org) (CAR), mis on peamiselt USA turule suunatud asutus. CAR kasvas välja California osariigi loodud andmebaasist. CARi erilisus seisneb ka selles, et nende krediite saab üle kanda ka teistesse VCS-idesse, nn- Verrasse.
### Vaade tulevikku
Arvestades investeeringute mahtu ja uusi tegijaid vabatahtliku süsinikukrediidi valdkonnas, on raske ette kujutada, et süsinikustandardite ja registrite maailm jääb viie aastaga muutumatuks. Mida me prognoosime:
#### Killustumine 
Tekivad uued standardid ja nendega koos ka uut liiki krediidid. Selle tulemusena kasvab ka konkurents standardiorganisatsioonidele.
#### Digitaliseerimine/automatiseerimine kaugjuhtimise kaudu
Tänu üha kättesaadavamatele tehnoloogiatele nagu satelliitfotod, LIDAR jne tekib võimalus jälgida metsandusprojekte peaaegu reaalajas, mis võimaldab ostjatel näha nende projektide seisu, millesse nad on investeerinud. 
#### Detsentraliseerimine plokiahela abil
Kuna krüptopõhised lahendused arenevad kiiresti, võib vajadus tsentraliseeritud kolmanda osapoole tõendajate järele väheneda. Uued tegijad nagu Klima DAO, Flow Carbon, Solid World DAO ja Celo püüavad seda juba lahendada, kuid seni on nad töötanud endiselt koostöös nelja peamise verifitseerijaga.

Süsinikukrediitide verifitseerimise ettevõtted ja standardid ning nende olulisus

ABC: kes on Verra ja Gold Standard ning miks nad on olulised?

Üks esimesi takistusi süsinikukrediitide maailmasse süvenedes on nende õiglase turuhinna kujunemise mõistmine. Enamike kaupade, näiteks puitmaterjali kohta, on suurtel börsidel (nt. _Chicago Commodity Exchange_) küllaltki kerge saada ülevaadet prognoositud hindadest ning kohalikest hinnaindeksitest on samuti sageli olemas hea ülevaade. Süsinikukrediitide puhul on sellisele informatsioonile ligipääs paraku palju keerulisem ning info võib olla kohati segane. Käesolevas artiklis selgitame võtmetegureid, mis mõjutavad süsinikuhinda, tutvustame peamiseid andmeallikaid ning tuleviku hinnamuutuste mõjutajaid.

### Alustuseks, millist hinda peaksime jälgima?

Paraku on “süsinikukrediidi hind” küllaltki ebaselge mõiste ning seda kasutatakse tihti rääkides nii vabatahtliku kui ka kohustusliku süsinikuturu kontekstis. Küll aga on oluline meeles hoida, et need on kaks eraldiseisvat maailmat. Täpsemalt saab nende kahe süsinikuturu kohta lugeda [sellest artiklist](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/abc-mis-on-vabatahtlik-susinikuturg).

Seega tasub olla tähelepanelik, kui loed artikleid pealkirjadega nagu “Süsinikuhinnad jõuavad uutesse rekorditesse!”, sest need võivad käsitleda süsinikukrediitide hindasid kohustuslikul turul. Näiteks selle artikli kirjutamise ajal (august 2022) on Euroopa Liidu kohustuslikul süsinikuturul süsinikutonni hind 83 €/tCO2e (tonni CO2 ekvivalenti). Samal ajal on looduspõhiste süsiniku sidumise lahenduste krediidihind vabatahtlikul süsinikuturul 7,30 €/tCO2 (neid hindasid saab reaalajas vaadata veebilehel [CarbonCredits.com](https://carboncredits.com/carbon-prices-today/)). Sellest hoolimata müüvad sellel turul tegutsejad süsinikukrediite hinnaga 17-49 €/tCO2e.

Eeltoodud hinnad aga ei pruugi olla head näited süsinikuhinna prognoosimisel, kui plaanid alustada uusmetsastamisega Euroopas ning miks – sellest räägime järgmistes lõikudes.

### Kust leian värskeimad hinnad?

Hea uudis on see, et kuna süsinikukrediitidega kaubeldakse üha enam, tekivad uued müügiplatvormid ja -vahendajad, mis pakuvad mõningast ülevaadet keskmistest hindadest. Halb uudis on see, et see turg on ikkagi küllaltki killustunud, mis tõttu annavad need pakkujad kohati puudulikku ülevaadet. Selle tulemusena näeme väga erinevaid hindasid erinevatel platvormidel. 

Sellegipoolest toome mõned näited, mille kaudu saab hindadega tutvuda:

- [CarbonCredits.com](http://CarbonCredits.com) – annab ülevaate Verra registris tegutsevate looduspõhiste lahenduste (projektid, mis kuuluvad põllumajanduse, metsanduse või muu maakasutuse valdkonda) hindade ning muu hulgas ka lennu- ja tehnoloogiatööstuse süsinikukrediitide kauplemishindade kohta.
- [QCintel.com](http://QCintel.com) (tasuline teenus) – annab ülevaate hetkehindadest registritüübi, metoodika ja aastate järgi.
- [S&P Global Platts](https://www.spglobal.com/commodityinsights/en/our-methodology/price-assessments/energy-transition/carbon-credit-price-assessments) (tasuline teenus)

Ja sisuliselt see ongi kõik.

Muud hinnaandmed levivad ka suusõnaliselt läbi ostjatete ja maaklerite.

![Näited krediidihindadest (2023).png](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/3_6e7411371b.png)

### Miks on nähaolevad hinnad niivõrd erinevad?

Sageli on eri liiki looduspõhised krediitide tootmise metoodikad kokku pandud, näiteks uusmetsastamine, lageraiete ära hoidmine, süsinikusõbralik põllumajandus ja biosöe kasutamine. Reaalsuses on nendel meetoditel väga erinevad kulubaasid ning sellest tulenevalt ka erinevad tonnihinnad. 

Mõndade krediitide eest ollakse valmis vähem maksma, näiteks selliste meetodite puhul, mis eeldavad mingi tegevuse ära jätmist, nn. lageraie või fossiilkütuste põletamine. Seda seetõttu, et selliste tegevuste puhul on lisanduvust ehk (ingl) _additionality_ raske tõestada. 

Selliste projektide puhul, kus süsinikku reaalselt atmosfäärist ära võetakse, näiteks metsade istutamine, ollakse valmis kõrgemat hinda tasuma, sest nende positiivne mõju on selgemini mõõdetav ja jälgitav.

Tihtipeale toimuvad süsinikukrediitide tehingud otse müüjate ja ostjate vahel ning tehingutingimusi ei avalikustata. Sageli on selliste tehingute puhul tegemist kvaliteetsemate ja kõrgema hinnaga süsinikukrediitidega, mille puhul ostjad soovivad saada projektist otsest ülevaadet. Seevastu müüakse palju ka “osta-ühe-klõpsuga”-tüüpi kaheldava väärtusega odavaid süsinikukrediite. Selliseid krediite ostavad ettevõtted, kes on krediitide päritolu, metoodika ja kvaliteedi suhtes vähem valivad. 

### Millised tegurid tingivad hindade tõusu?

Süsinikukrediitide hindade kujunemisel on kaks väga olulist mõistet - lisanduvus ja järjepidevus. Lisanduvust mainisime juba hindade erinevusest rääkides, seega vaatleme siin järjepidevust (ingl) _permanence_.

Lühidalt öeldes on järjepidevus mõiste, mis määrab, kui kaua süsinik on seotud ja milline on selle uuesti atmosfääri eraldumise oht. Järjepidevus võib olla vahemikus 2–5 aastat (enamik põllumajandusega seotud mulla süsinikuprojekte) kuni 1000+ aastani (otsene õhust kogumine). Metsandusega seotud projektide puhul võib see olla raiumisest hoidumise puhul 30–60 aastat või kaitsealuste metsade loomise puhul 100+ aastat.

Lihtsustatult öeldes tähendab suurem lisanduvus ja järjepidevus enamasti kõrgemat hinda. Näiteks tehnoloogiapõhiste otse õhust süsiniku sidumise projektide kaudu tekkinud krediitidel on selge lisanduvus ja kõrge järjepidevusmäär ning neid müüakse sageli vabatahtlikul turul hinnaga ülge 500 €/tCO2e.

Lisaks lisanduvusele ja järjepidevusele on projektide puhul olulised tegurid ka lisandväärtused, nagu näiteks bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja majanduslik kasu kogukonnale. Ostjad on üha enam valmis maksma rohkem projektide eest, millest ühiskond ja keskkond saab täiendavat kasu või mis järgivad rangemaid eeskirju eesmärgiga näiteks suurendada bioloogilist mitmekesisust oma metsades.

Kokkuvõttes järgivad süsinikuprojektid ka teatud kulupõhist loogikat – ostjad on valmis maksma rohkem projektide eest, mille puhul nad mõistavad, et hind on seotud täiendavate jõupingutustega. Seetõttu võivad aktiivsed maataastamisprojektid nagu uusmetsastamine nõuda kõrgemat hinda tonni kohta, kui näiteks selline eesmärk nagu metsade hävingu vältimine. Rusikareegel on, et mida keerulisem ja töömahukam on protsess, seda kõrgem on saadava krediidi hind.

### Milline on hindade prognoos?

Lõppkokkuvõttes määravad hinna ostjate prioriteedid. Varasemaltotsisid ostjad madalaima hinnaga krediite, kuid on näha, et selline suhtumine on muutumas. Paljud ettevõtted eeldavad nüüd krediite ostes kindlamat lisanduvust ja kõrgemat järjepidavust. Samuti on nad valmis maksma kaasnevate hüvede eest, mis on kooskõlas nende väärtustega, näiteks ökosüsteemi kaitsmine ja bioloogiline mitmekesisus. Samuti on krediitide geograafiline päritolu ostjate jaoks muutumas olulisemaks, eelistades panustada kohalikesse projektidesse.

Vaadates tulevikku, julgeme eeldada, et hinnad muutuvad olenevalt projekti tüübist, kuid sõltuvalt lisanduvusest, järjepidevusest, kohalikkusest ning lisandväärtusest hinnaskaalad eristuvad. Nõudlus kõrgekvaliteediliste süsinikukrediitide järgi kasvab hoogsalt, mis viib ka nende hinda kõrgemale. Näiteks EY Net Zero Centre analüüs prognoosib, et süsinikuhinnad on 2030. aastaks vahemikus 80–150 dollarit/tCO2e.

![EY report_EE.png](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/EY_report_EE_04e8c0e991.png)

Ülevaade sellest, kuidas määratakse süsiniku hind ja millised tegurid seda mõjutavad

ABC: kuidas kujuneb süsinikukrediitide hind?

Enne kui alustame, teeme puust ja punaseks.. 

### Mis on süsinikuturg?
Süsinikuturg on süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem, mille abil vahetatakse süsinikukrediite.

Olemas on kahte liiki süsinikuturge:
1. Vabatahtlik süsinikuturg
2. Kohustuslik süsinikuturg

Vabatahtlik süsinikuturg võimaldab süsinikuheidet tekitavatel ettevõtetel kompenseerida oma heiteid läbi süsinikukrediitide soetamise. See toimib kohustuslikest turgudest sõltumatult ning on maa- ja metsaomanikele kergemini ligipääsetav. 

**Arbonics pakub maaomanikele võimalust teenida ka oma maal süsinikutulu just vabatahtliku süsinikuturu abil. Registreeri [siin](https://arbonics.typeform.com/uusmetsastamine), et teada saada, kas Sinu maa sobib uusmetsastamiseks ja palju süsinikutulu on võimalik teenida.**

Kohustuslik süsinikuturg on reguleeritud süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem, millel on riiklikul, piirkondlikul või rahvusvahelisel tasandil kindlaksmääratud eeskirjad. Selles osalevad raskelt saastavad tööstused, nn. metallitööstus ja autotootjad. 
 Näiteks on üks kohustuslikust süsinikuturust Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ([ELi HKS](https://envir.ee/ets-ehk-hks)).

>Kohustusliku süsinikuturu maht on [ligi 760 miljardit eurot](https://www.reuters.com/business/energy/global-carbon-markets-value-surged-record-851-bln-last-year-refinitiv-2022-01-31/) ning vabatahtliku süsinikuturu maht on umbes [2 miljardit eurot](https://climatetrade.com/voluntary-carbon-market-value-tops-us2b/).

 Eeldatavasti suureneb viimase [nõudlus 2030. aastaks vähemalt 15 korda, ehk kogumaht ulatub 50 miljardi euroni](https://www.mckinsey.com/business-functions/sustainability/our-insights/a-blueprint-for-scaling-voluntary-carbon-markets-to-meet-the-climate-challenge). See artikkel keskendub vabatahtlikule turule, sest just see toob uusi tulu teenimise võimalusi maaomanikule.

### Millega täpsemalt vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse?

Vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse süsinikukrediitidega, mis on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, vältimise või kõrvaldamise ühikud. Mõningatel juhtudel kutsutakse seda ka kompensatsiooniks. Süsinikukrediit võrdub üldiselt ühe tonni CO2-le või samaväärsetele kasvuhoonegaaside heitkogustele (tCO2e) ning selle hind kujuneb pakkumise ja nõudluse dünaamika alusel. 

### Miks on see turg maa-ja metsaomanikele oluline?

Puud muudavad kasvades õhus oleva süsinikdioksiidi gaasilisest olekust tahkesse ning hakkavad seda siduma, mistõttu on metsad äärmiselt tõhusad loodusest süsinikdioksiidi talletajad.

Sellist süsinikdioksiidi eemaldamise ja talletamise hulka on võimalik mõõta ning tõestada. Koostöös rahvusvaheliste sertifitseerimisega tegelevate organisatsioonidega nagu näiteks Verra ja Gold Standard, arvutatakse need mahud ümber süsinikukrediitideks. Lisateavet nende rolli ja vajalikkuse kohta leiate artiklist ["ABC: kes on Verra ja Gold Standard ning miks nad on olulised?"](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kes-on-Verra-Gold-Standard).

![Süsinikuprojekti osapooled.png](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/2_f648da3658.png)

Süsinikukrediite luuakse läbi projektide, milleks võivad olla näiteks:

- mittemetsamaa metsastamine ehk puude istutamine varem metsata olnud maale;
- metsamajandamise viiside optimeerimine, et muuta mets tõhusamaks CO2 sidujaks;
- metsade muutmine kaitsealadeks.

Nõudlus selliste projektide järele on ajendatud peamiselt selliste korporatsioonide soovil, kes pole kaasatud kohustuslikul süsinikuturul, kuid kes soovivad sellegi poolest enda tegevusest tingitud heitgaaside tekkimist kompenseerida. Peamisteks ajendavateks teguriteks on tarbijate nõudlus väikese CO2-jäljega toodete järele ning ettevõtte soov positsioneerida end madala CO2-heitvate organisatsioonide hulka.

Suurenenud nõudlus vabatahtlikul süsinikuturul on süsinikukrediidi hinda tõstnud ning eespool nimetatud projekte luues aitavad projekti arendajad turule pakkumist tuua. See omakorda loob võimalusi maaomanikel teenida oma metsadest lisatulu. Koostöös süsinikuprojektide arendajatega, on metsaomanikel vabatahtlikul süsinikuturul osalemisesel suurepärane võimalus hakata realiseerima oma maa-ala CO2 sidumise võimekuse väärtust.

Kiire ülevaade süsinikuturgudest ja mis võimalusi need maaomanikule toovad

ABC: mis on vabatahtlik süsinikuturg?

##### UUSMETSASTAMISE ÜLEVAADE

- Metsamajandusliku tegevuse liik: istutamine, metsahooldus, metsa raiumine raieringi lõpus (lubatud aga mitte kohustuslik)
- Põhikriteeriumid: mittemetsamaa, vähemalt 10 aastat viimasest raiest
- Süsinikuprojekti pikkus: 40–60 aastat (olenevalt raieringi pikkusest)
- Eeldatavad süsinikukrediidid hektari kohta: 120–345 VCU-d
- Süsinikukrediitide eeldatav müügihind: 25–50 €/VCU
- Istutustööd teostab maaomanik või tema valitud partner
- Istutuskulud katab maaomanik

![Kumulatiivsed süsinikukrediidid  - 1 Ha, kask, erinevad lepingupikkused](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/Kumulatiivsete_suesinikukrediitide_naeide_953ed93162.png)

### Mis on uusmetsastamine?

Uusmetsastamine tähendab uute metsade istutamist aladele, mida ei ole viimase paarikümne aasta jooksul metsastatud. See erineb metsa uuendamisest, mis hõlmab istutamist aladele, kus mets on maha raiutud või muul viisil hävinud (nt tulekahju tõttu).
Miks on nende mõistete eristamine tähtis? Vabatahtlikul süsinikuturul (vt ka: [„ABC: mis on vabatahtlik süsinikuturg?"](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/abc-mis-on-vabatahtlik-susinikuturg)) metsa uuendamist pärast kavandatud raiet ei loeta tavaliselt lisanduvaks ja seetõttu ei saa selle eest teenida sertifitseeritud süsinikukrediiti.
Uusmetsastamise projektid eemaldavad atmosfäärist süsinikku, pakuvad elukeskkonda, parandavad vee kvaliteeti ning annavad kasu kohalikele kogukondadele.

### Kuidas ja miks sertifitseeritakse uusmetsastamise projekte?

Sertifitseerimine ja verifitseerimine kolmandate osapoolte poolt on vajalik, kui soovid, et Sinu krediite tunnustatakse kvaliteetsete ja lisanduvatena, mis omakorda tõstab nende hinda (sertifitseeritud ja sertifitseerimata süsinikukrediitide hinnaerinevus võib olla kuni kümnekordne)
Arbonics teeb koostööd Verraga, mis on maailma suurim süsinikukrediitide standard. Lisateavet Verra ja teiste verifitseerimisteenuste osutajate kohta leiate artiklist ["ABC: mis on Verra ja Gold Standard ning miks nad on olulised?"](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kes-on-Verra-Gold-Standard).

### Kuidas toimib Arbonicsi uusmetsastamise projekt?

Teoreetiliselt võib iga maaomanik ise uusmetsastamisprojekti alustada ja selle sertifitseerimisega tegeleda, kuid see protsess on tülikas (võtab aega kuni 18 kuud) ja kulukas (Verra ning teiste sertifitseerijate ja asjakohaste organisatsioonidega otse suhtlemine võib maksta üle 50 000 euro). Arbonics muudab protsessi lihtsamaks ja taskukohasemaks, koondades mitu maaomanikku kokku ühte projekti ja hallates kogu paberimajandust ise. Lisaks hoolitseb Arbonics süsinikukrediitide genereerimiseks andmepõhiste mõõtmisplaanide koostamise ning süsinikuarvutuste ja kontrollimiste läbiviimise  eest. Arbonics osutab neid teenuseid ilma ettemaksuta, võttes tasuks 10-20% loodud krediitidest.

### Mida peaksin tegema?

Esmalt jõua selgusele, kas Sul on maid, kuhu Sul on õigus istutada (pea meeles, et viimase 10 aasta jooksul ei tohi seal maatükil olla metsa olnud). Lisaks mõtle läbi, kas oled valmis oma aega ja raha uusmetsastamisesse investeerima. Seejärel:
- anna meile teada, kui oled valmis meiega koostööd tegema;
- kui Sul on sobivaid maid, koostame Sulle süsinikuanalüüsi, mis annab Sulle kaudse ülevaate mitu süsinikukrediiti võid oma maalt uusmetsastamise tulemusena teenida;
- seejärel lepime kokku Sinu maade istutusplaani osas ja jätkame lepingutingimuste läbiarutamisega. Seejärel allkirjastame lepingu;
- lepinguläbirääkimiste ajal või pärast seda saad otsustada, kas istutad ise või teed koostööd istutuspartneriga. Kui valid viimase variandi, teed istutuspartneriga koostööd, et leppida kokku istutusandmete (nt istutamise aja, istikute liigi, kulude jm) osas;
- pärast lepingu allkirjastamist arutame läbi ka Sinu istutus- ja majandamiskavad. Samuti lepime kokku, millised mõõtmisandmed pead meile esitama (tavaliselt samad andmed, mis esitad valitsusasutuse andmebaaside jaoks);
- puud istutad vastavalt oma istutusplaanile; krediitide jälgimine ja kontrollimine algab vastavalt kokkulepitud plaanile;
- olenevalt sellest, kas otsustad saada süsinikukrediiti või rahamakseid, toimub Sinu esimene väljamakse tõenäoliselt kahe kuni viie aasta pärast.

Kui Sa pole seda veel teinud, täida alustamiseks [tutvustusvorm](https://arbonics.typeform.com/uusmetsastamine).

Vajalik teave Arbonicsi abil uusmetsastamise kohta

Kuidas teenida uusmetsastamisega süsinikukrediite

![1 Süsinikukrediit](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/1_Suesinikukrediit_072b33aa7e.jpg)

Kliimasektoris töötades võib sektorispetsiifiline kõnepruuk ja mõistete ületulv pea sassi ajada. Kuid vahel on oluline naasta põhitõdede juurde. Uurime lähemalt, mis need süsinikukrediidid tegelikult on, kasutades selleks erinevaid selgitusviise.

#### Peamise määratluse kohaselt tähendab üks süsinikukrediit 1 tonni (1000 kg) CO2 (või samaväärse gaasi) heidet, mis on kas salvestatud (sekvesteeritud) või mille teket on välditud.

### Selgitus, millest saab aru ka 5-aastane. Mis on süsinikukrediidid?

_Aitäh, ChatGPT, et aitasid meil seda vastust lihvida!_

Süsinikukrediidid on viis, kuidas aidata planeet Maad, vähendades kahjulike gaaside hulka õhus. Neid gaase nimetatakse _kasvuhoonegaasideks_ ning need võivad muuta Maa liiga kuumaks.

Mõnikord teeme asju, mis tekitavad kasvuhoonegaase, näiteks sõidame autodega või lendame lennukitega. Süsinikukrediidid aitavad meil neid kasvuhoonegaase _kompenseerida_, võimaldades meil maksta projektide eest, mis vähendavad kasvuhoonegaase või eemaldavad need õhust.

Näiteks võiksime osta süsinikukrediite uusmetsastamise projektist, mille puhul inimesed istutavad puid uute metsade loomiseks. Puud neelavad kasvades õhust süsinikdioksiidi, seega saame _puude istutamisega_ aidata kasvuhoonegaase _vähendada_.

Süsinikukrediitide ostmisega aitame vähendada kasvuhoonegaase ja muuta Maa meie kõigi jaoks tervislikumaks kohaks.

### Mis teeb süsinikukrediidi kvaliteetseks?

On 5 põhiomadust, millega määratletakse süsinikukrediidi kvaliteetsus (või kvaliteedi puudumine).

1. Lisanduvus – süsinikukrediit peaks väljendama vähendatud kasvuhoonegaasi heitkoguste hulka, mida ei oleks vähendatud ilma krediiti loova projektita. See tähendab, et projekt on „lisanduv“ selle suhtes, mis oleks toimunud projekti puudumisel.
3. Püsivus – näitab, kui kaua süsinik on seotud ja kui suur on süsiniku uuesti atmosfääri eraldumise oht. Kvaliteetsel krediidil peaks olema kõrge püsivus (mis tähendab, et süsinik peaks olema pikka aega seotud). 
4. [Tõendamine](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kes-on-Verra-Gold-Standard) – süsinikukrediiti peaks tõendama sõltumatu kolmas osaline, tagamaks, et tegemist on kasvuhoonegaaside heitkoguste tegeliku vähenemisega. See aitab tagada krediidi terviklikkuse ja usaldusväärsuse. Lisateavet peamiste tõendajate nagu Verra kohta leiate [siit](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kes-on-Verra-Gold-Standard)
5. Läbipaistvus – süsinikukrediiti tuleks läbipaistvalt jälgida ja selle üle arvet pidada, tagamaks, et seda ei loeta topelt ega kuritarvitata. See aitab tagada, et krediiti kasutatakse asjakohaselt ja et see kujutab endast heitkoguste tegelikku vähendamist.
6. Positiivne mõju – kvaliteetne süsinikukrediit peaks positiivselt mõjutama ka kohalikke kogukondi ja keskkonda. See võib hõlmata näiteks looduslike elupaikade säilitamist või kohalikule kogukonnale töökohtade loomist.

Kõik need tegurid on olulised tagamaks, et krediit kajastab tegelikku süsiniku sidumist (või selle tekke vältimist), mitte pole lihtsalt püüe teha rohepesu.

### Kuidas süsinikukrediite luuakse?

Süsinikukrediite saab luua süsiniku säilitamise või suurema CO2 heitkoguse vältimise teel (teist tüüpi krediite peetakse vastuolulisemaks ja mõnede ekspertide arvates ei tohiks CO2 tekke vältimise tüüpi krediite kompenseerimiseks kasutada).

CO2 atmosfäärist eemaldamiseks on mitmeid viise, selle süsinikuks muundamine ja selle salvestamine (st eemaldamise tüüpi süsinikukrediitide loomine):

1. Looduspõhine süsiniku sidumine – süsiniku säilitamine metsades, pinnases ja ranniku-/mereökosüsteemides. Seda on võimalik saavutada selliste tegevustega nagu uusmetsastamine (uute metsade istutamine), pruunvetika kasvatamine või põllumajandustavade muutmine.

2. Tehnoloogiapõhine süsiniku sidumine – see viitab sellistele tegevustele nagu direct air capture (DAC) ehk otse õhust CO2 kogumine tehnoloogia abil, mis kasutab tahkeid või vedelaid absorbente (materjalid, mis sisuliselt tõmbavad ligi CO2 ja seovad selle kokkupuutel).

CO2 tekke vältimise tüüpi süsinikukrediite saab luua mitmesuguste projektide kaudu, mis vähendavad heitkoguseid, näiteks:

1. Uute taastuvenergiajaamade ehitamine
2. Hoonete tõhususe tõstmine
3. Jäätmetest tekkivate heitkoguste vähendamine korduskasutamise, ringlussevõtu või parema jäätmekäitluse kaudu
4. Raadamise ja mulla degradeerumise vältimine
5. Ja palju muid


Selleks, et need positiivsed tegevused ka tegelikult süsinikukrediite tekitaksid, peavad need olema valideeritud ja sertifitseeritud kolmanda osalise süsinikukrediidi standardi kaudu, näiteks [Verra või Gold Standard](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kes-on-Verra-Gold-Standard).

### Kui palju on süsinikukrediit väärt?

Nagu iga eseme puhul, mida saate osta või müüa, määrab süsinikukrediidi hinna turg – pakkumine ja nõudlus (sarnaselt teiste finantsinstrumentidega, näiteks aktsiatega!). Mis muudab süsinikukrediitide hinnastamise võrreldes näiteks Google’i aktsiatega veidi raskemaks, on see, et süsinikuturud on killustunud – st on palju erinevaid turge, kus süsinikukrediitidega kaubeldakse.

Lisaks hindavad potentsiaalsed ostjad eri liiki krediite (nt CO2 vältimise krediit või eemaldamise krediit) erinevalt. Eemaldamise tüüpi krediidid on üldiselt kõrgema hinnaga, sest on selge, et need viivad tegelikult CO2 atmosfäärist välja. Lisaks, sõltuvalt 5 kvaliteeditegurist, mida eespool kirjeldasime, võivad isegi sarnastel krediitidel (näiteks uusmetsastamiskrediidid) olla erinevad hinnad. Süsinikukrediidi hinna kujunemise kohta leiate põhjalikuma ülevaate [siit](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/abc-kuidas-saadakse-susiniku-tonnihind).

Milline süsinikuhind tulevikus võiks olla, on keeruline ennustada - ent rahvusvahelise konsultatsioonifirma EY uuringute järgi võib süsinikukrediidi hind 2035. aastaks tõusta üle €100 (vt graafikut):

![A graph by EY showing potential expected price ranges for carbon credits by 2030 and beyond.](https://arbonics-strapi-media.s3.eu-central-1.amazonaws.com/EY_report_EE_04e8c0e991.png)

### Kas süsinikukrediitide kohta kasutatakse muid nimetusi/mõisteid?

Vabatahtlikul süsinikuturul nimetatakse süsinikukrediite mõnikord ka järgmiselt:

- **Kompenseerimine**– süsinikukrediitide üks traditsiooniline kasutusviis, heitkoguste kompenseerimine (või tasakaalustamine)
- **VCU-d** – see on Verra poolt kasutatav akronüüm, mis tähistab kontrollitud süsinikuühikut (verified carbon unit) ja tähendab lihtsalt 1 Verra poolt sertifitseeritud süsinikukrediiti (st vastab endiselt 1 tonnile CO2-le)
- **Lubatud CO2 heitkogus** – kasvuhoonegaaside (CO2 või muu) heite ühik, mis on lubatud piiramise ja kauplemise süsteemis, näiteks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS). Ettevõtted, kes ületavad oma lubatud heitkoguseid, peavad liigsete heitkoguste kompenseerimiseks ostma täiendavaid lubatud heitkoguseid või süsinikukrediite
- **Süsinikdioksiidi vähendamise sertifikaadid** – sertifikaat, mis näitab, et ettevõte või üksikisik on vähendanud oma süsinikdioksiidi heitkoguseid või ostnud süsinikukrediite, et oma heitkoguseid kompenseerida

### Kust saan süsinikukrediitide kohta lisateavet?

Oleme koostanud veel mõned selgitavad artiklid, mis aitavad Teil avastada vabatahtlike süsinikuturgude maailma:

- [Mis on vabatahtlik süsinikuturg?](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/mis-on-vabatahtlik-susinikuturg)
- [Kuidas kujuneb süsiniku tonnihind?](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/abc-kuidas-saadakse-susiniku-tonnihind)
- [Kuidas uusmetsastamisega süsinikukrediite teenida?](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kuidas-teenida-uusmetsastamisega-susinikukrediite)
- [Ülevaade peamistest süsinikukrediidi registritest: mis on Verra ja Gold Standard?](https://www.arbonics.com/et/teadmistekeskus/kes-on-Verra-Gold-Standard)

Allikad, mis meie arvates on suurepärased süsinikukrediitide paremaks mõistmiseks:
- [Corporate Finance Institute’i põhiülevaade](https://corporatefinanceinstitute.com/resources/esg/carbon-credit/)
- McKinsey 2021. aasta jaanuari aruanne [vabatahtliku süsinikuturu skaleerimise](https://www.mckinsey.com/capabilities/sustainability/our-insights/a-blueprint-for-scaling-voluntary-carbon-markets-to-meet-the-climate-challenge) kohta

Alustame põhitõdedest – mis on süsinikukrediidid ja kuidas kindlaks teha, kas need on kvaliteetsed.

ABC: mis on süsinikukrediit? Millist süsinikukrediiti peetakse kvaliteetseks?

Liitu _uue metsamajandusega_ ning loome koos _rohkem metsi kõigile_.


Õiglane sissetulek maaomanikele ja sertifitseeritud süsinikukrediidid ettevõtetele. Aitame maaomanikel teenida süsinikukrediitidest lisatulu.