Uusmetsastamise projektide seire

Arbonics seirab kõiki oma projektidesse lisatud maid üle Euroopa, et hinnata uusmetsastamise mõju süsiniku kogumisele, prognoosida maaomanikele süsinikukrediite ja tagada projektide kõrge kvaliteet.

Seire hõlmab:

• Maaomaniku tegevused enne istutamist, näiteks maa ettevalmistamine, harvendus ja raie jne
• Arusaam, kuidas maa on ette valmistatud, sh kui sügavalt häiriti pinnast või kas eemaldati maalt biomassi
• Veendumine vajalike istutuslubade olemasolus (nt istutamine Natura 2000 alale)
• Mida ja millal istutati ning täpne istutatud maa-ala
• Kasvava metsa biomassi suurenemise või võimalike kaotuste (raie, kahjurid, tulekahjud) jälgimine
• Pinnase orgaanilise süsiniku suurenemise mõõtmine
• Veendumine, et maa on pärast istutamist seaduslikult metsana registreeritud
• Muutuste jälgimine maa omandis, kasutuses või piirides

Andmete kogumiseks kasutab Arbonics erinevaid tööriistu. Kaugseiretehnoloogia (satelliidid ja LiDAR) võimaldab jälgida muutusi ja mõõta biomassi ilma igat objekti kohapeal külastamata.

Lisaks tugineme riiklikele maa- ja metsaregistritele ning täiendame andmeid kohapealsete fotode ja mõõtmistega, mis on kas Arbonicsi korraldatud või maaomaniku esitatud. Vajadusel palume täiendavaid dokumente või kinnitusi maaomanikult.

Seire tulemusi jagatakse oluliste osapooltega. Verifitseerijad nagu Verra kasutavad neid andmeid süsinikukrediitide väljastamisel. Nende poolt jagatud sõltumatu kinnitus võimaldab maaomanikel saada sertifitseeritud süsinikukrediite, mida müües teenivad süsinikutulu. Ka krediidiostjad vajavad läbipaistvat aruandlust, et hinnata oma investeeringute kvaliteeti ja usaldusväärsust. Läbi selle protsessi saavad maaomanikud selge ülevaate oma metsa süsiniku sidumise tulemustest ning aitab neil mõista, kuidas see tõlgendub süsinikutuluks.

Arbonics hoolitseb enamiku seire- ja aruandlusprotsesside eest, kuid ka maaomanikud mängivad olulist rolli. Paljud andmed, näiteks puuliigid ja vanus, kuuluvad juba tavalise metsamajandamise hulka. See dokument kirjeldab, mida mõõdame ja millal võib vaja minna maaomaniku panust.

Seireprotsess

Uusmetsastamise projektid algavad esialgse seirega, et määrata projekti lähteväärtused. Sellele järgneb pidev seire kogu projekti vältel.

1. Esialgne seire ja ettevalmistus

Arbonics kogub ja salvestab andmed istutamisele eelnenud tegevuste kohta, et arvutada süsiniku sidumise potentsiaal ja tagada projekti sobivuse nõuete täitmine.

Maaomanik peab kinnitama:

• Kuupäeva, millal maa ettevalmistus algas (see fikseeritakse krediidiperioodi alguseks)
• Maatüki eelnev kasutusviis ja seisund
• Kuidas pinnas ette valmistati
• Kas ettevalmistuse käigus häiriti pinnast sügavalt (rohkem kui 25 cm)
• Kinnitus võimaliku biomassi eemaldamise kohta (nt võsaraie) ja kas see jäeti kohapeale, nagu määrused nõuavad

Täpsuse tagamiseks kasutab Arbonics kaugseiret, et mõõta biomassi kogus projekti alguses (t0). Samuti fikseerime biomassi mõõtmed minevikus (t-5 ja t-10 aastat varem), et kontrollida, et enne projekti ei toimunud olulist biomassi eemaldamist.

Kui pinnase ettevalmistamise käigus häiritakse maad sügavamalt kui 25 cm, nõuavad projekti reeglid professionaalset pinnaseproovide võtmist enne ja pärast, et hinnata süsiniku kadu. See protsess on sageli kulukas ja aeganõudev ning võib oluliselt vähendada võimalikku süsinikukrediitide arvu. Seetõttu soovitame väitada meetodeid, mis pinnast liigeselt häirivad. Kui tekib vajadus proove võtta, siis Arbonics võib soovitada teenusepakkujaid, kuid vastutus ja kulud proovide võtmise, analüüsi ja dokumenteerimise eest jäävad maaomaniku kanda.

2. Istutamine ja projekti käivitamine

Kui maaomanik on istutamise lõpetanud, palume kinnitada:

• Istutustegevuste täpne aasta
• Täpne istutatud pindala
• Puuliikide segu ja istikute vanus
• Istutustihedus (puude arv hektari kohta)

Kuigi süsinikukrediidid põhinevad tegelikul biomassi kasvul, aitab andmete kogumine prognoosida metsa arengut ja tulevaste krediitide ajastust ja kogust.

3. Pidev seire

Metsa kasvades kogume regulaarselt mõõtmisi kaugseire abil – puude kasv, biomassi kogunemine ja maakasutuse muutused.

Need andmed kogutakse automaatselt, seega enamik maaomanikke ei pea ise midagi tegema, välja arvatud juhul kui tuvastatakse olulisi muutusi. Näiteks kui märkame ebatavalist biomassi kadu, siis võtame maaomanikuga ühendust.

4. Krediitide väljastamine

Süsinikukrediidid väljastatakse projekti jooksul kogutud süsiniku koguse alusel. Selle kinnitamiseks korraldab Arbonics iga 3–5 aasta tagant audiitorkontrolli koos verifitseerijaga (Verra) ehk verifikatsiooni. Selles protsessis:

1. Arvutame, kui palju süsinikku on maatükil projekti jooksul seotud
2. Arvutame muutuse süsiniku sidumisel „baastasemega” (ehk lähteväärtusega) võrreldes
3. Tuvastame ja raporteerime kõik kadumise sündmused (ehk kui on tekkinud süsiniku kadu)
4. Uurime, kas projekti tegevuste tõttu on toimunud „süsinikuleke”

Tahad teada täpsemalt, kuidas krediidid arvutatakse? Panime kokku detailse juhendi, mis seletab samm-sammult protesessi lahti. Kirjuta meile aadressil hello@arbonics.com, kui soovid selle juhendiga tutvuda.

Kui verifikatsioon on tehtud, edastavad audiitorid tulemused Verrale, kes väljastab süsinikukrediidid. Arbonics haldab kogu protsessi ja hoiab maaomanikku tulemustega kursis. Protsess kestab tavaliselt 9–18 kuud ja koosneb kolmest faasist:

1. Andmete kogumine – lõplikud mõõtmised ja süsinikumõju arvutamine
2. Audiitorkontroll – audiitorid, kolmanda osapoolena, hindavad esitatud andmeid ja krediiditaotlust
3. Lõplik kinnitamine – Verra kinnitab tulemused ja väljastab süsinikukrediidid

Maaomaniku roll ja kohustused

Arbonics haldab suurema osa seire- ja verifitseerimisprotsessist – alates pinnase ettevalmistuse ja istutusandmete kogumisest kuni biomassi mõõtmise ja kaugseirega kahjusündmuste jälgimiseni. Üldiselt me ei oota maaomanikult peale info jagamise lisatoiminguid.

Siiski võib olla hetki, kus maaomaniku osalust on vaja, näiteks:

• Väike osa „seireplokke” valitakse välja pisteliseks kohapealseks kontrolliks ja selles olukorras on maaomanikul vaja esitada infot puude kõrguse, läbimõõdu ja biomassi kohta (see info võib-olla juba maaomanikul metsamajandamiskavas olemas)
• Kui maapinnase ettevalmistuse raames toimus sügav pinnase häirimine, tuleb maaomanikul esitada pinnaseproovid, et hinnata muutusi pinnase orgaanilises süsinikus
• Audiitorid võivad soovida kohapealseid külastusi arvutuste või anomaaliate kontrollimiseks. Arbonics koordineerib need külastused koostöös maaomanikuga

Süsiniku kadumine ja selle raporteerimine

Metsad võivad kannatada loodusõnnetuste, kahjurite või istutusprobleemide tõttu. Kuigi Arbonics tuvastab biomassi vähenemise kaugseire abil, peavad maaomanikud meid teavitama esimsel võimalusel suurematest sündmustest, mis metsa mõjutavad. See aitab meil kiiresti reageerida ja hinnata mõju süsinikusidumisele projekti vältel.

Arbonics peab sellised sündmused Verrale raporteerima ning töötama koos maaomanikuga, et kõik küsimused saaksid vastused.

Seirekulud

Arbonics katab järgmised kulud:

• Kaugseire andmete tellimused ja integreerimine Arbonicsi süsteemi
• Välisekspertide töö verifikatsioonitulemuste arvutamisel ja esitamisel
• Kohapealsed mõõtmised Arbonicsi valitud seireplokkidel
• Sõltumatud audiitorite tasud iga verifikatsiooni eest
• Verra verifikatsiooni tasud

Maaomanik vastutab järgmise eest:

• Istutamiseks ja kinnituseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja dokumentide hankimine (nt kaitsealale istutamisluba)
• Täiendavad testid, mida Verra või audiitorid võivad küsida kõrvalekallete uurimiseks
• Pinnase orgaanilise süsiniku testid, kui ettevalmistamisel häiriti sügavalt pinnast
• Kahju hindamine süsiniku kadumise sündmuste järel, et hinnata süsinikukadu
• Maakasutuse muudatuste ja metsaregistri uuenduste esitamine

Info jagamine

Maaomanikud saavad muudatusi ja vajalikke uuendusi esitada:

• Meie Maaomaniku Portaalis (tulekul), kus saab kogu projekti hallata
• Või pöördudes meie poole aadressil landowners@arbonics.com

Koos töötades tagame, et kogu protsess alates istutamisest kuni süsinikukrediitide väljastamiseni kulgeks kiiresti ja lihtsalt.