Mustikad, rabad ja taastatud freesturbaväli

Vaikse maantee ääres tervitab Marjasoo talu külastajaid rivi kõrgeid mände, kellest mõned on lausa üle 120 aasta vanad. Nad seisavad nooremate kuuskede kõrval ja vaatavad üle mitmekesise maastiku — maastiku, mis on arenenud oma tööstuslikust minevikust kihiliseks seguks tootlikust põllumaast ja looduslikult taastuvast metsast.

Maastiku taastamine pärast turbakaevandust

Marjasoo talu asub maal, mis oli kunagi freesturba kaevandamise ala. Aastate jooksul on haritud osa maast mustikakasvatuseks, samal ajal kui ümbritsev mets on saanud vabalt kasvada. Talu peremees Henn Jaadla nentis, et "Meil pole kunagi olnud suurt plaani, pigem oli see looduse jälgimine ja proovimine mitte vahele segada."

Pilt 1: Mustikad õitsevad endistel turbakaevanduse põldudel

Muld, mis on peamiselt moreen kerge luidetekihiga, on toetanud paljude kohalike liikide loomulikku naasmist. Päikesepaistelistes laikudes on tärganud tammed, pärnad, vahtrad ja haavad, samas kui vanemad lehised seisavad ühel piiril. Maatüki laskudes soo poole muutub puuliikide kooslus tüüpiliseks seguks kuusest, kasest ja männist. Mõned rohkem kui 60 aastat tagasi kaevatud kuivenduskraavid mõjutavad tänaseni mullastruktuuri, soodustades puude, eriti kaskede, ühtlast kasvu.

Tulemuseks on kihiline mets, mis ühendab erinevate põlvkondade puid ja pakub elupaiku paljudele linnuliikidele. Hiljuti märkas perekond metsiste tagasitulekut, osaliselt tänu hoolikalt kujundatud männikule. "Meile meeldib mõelda sellest kui jagatud ruumist," sõnas Henn, "me elame siin, aga nemad ka."

Arbonicsi valimine

Kui mets kasvas, seisis pere silmitsi kasvavate kulude ja survega, mis muutis majandamise ilma täiendava toetuseta keeruliseks. Nad hakkasid otsima viisi, kuidas luua maast pikaajalist väärtust, aga sealjuures vältides intensiivset raiet. Arbonicsi Mõjumetsanduse projekt pakkus vajalikku rahalist motivatsiooni, et jätkusuutlik metsandus saaks jätkuda.

Neile meeldis, et projekt on loodud toetama erinevat tüüpi maaomanikke, sealhulgas neid, kes majandavad ka väiksemaid metsaalasid. See tunnustab vanemate ja segametsade ökoloogilist väärtust ning pakub paindlikkust jätkata olemasolevate maakasutustega, näiteks valikraie või mittetootliku tegevusega. Pere viib metsast välja ainult tormide või lume poolt kahjustatud puud või surnud puud. Mõnes piirkonnas tehakse valikraiet, kuid ainult siis, kui see toetab metsa üldist tervist.

Pilt 3: Hoolikalt kujundatud männik on loodud selleks, et säilitada elupaiku metsaasukatele nagu metsis

Süsinikutulu kasutamine metsa pikaajaliseks hooldamiseks

Erinevalt lähedalasuvatest riigimaadest, kus lageraie ja monokultuurid on tavalised, pakub Marjasoo talu näidet sellest, mida on võimalik saavutada, kui taastamine ja tootmine on tasakaalus ökoloogilise hooldusega.

Süsinikutulu tagab, et metsa ei raiuta maha, vaid seda hooldatakse, suurendades selle ökoloogilist väärtust ja hoides metsa pikaajaliselt vastupidavana.

Pere sõnul on alati, mida vaadata, "Alates lindude tagasitulekust kuni uute liikide tekkimiseni — igav ei hakka kunagi!"

Tulevikus plaanivad nad jätkata oma metsa jätkusuutlikku majandamist Mõjumetsanduse kaudu, kasutades täiendavat tulu radade hooldamiseks, looduse jälgimiseks ja metsa säilitamiseks naaberalade arendussurve vastu.

Töötades koos Arbonicsiga, suudab Marjasoo talu jätkuvalt kaitsta seda, mis muudab selle maa ainulaadseks, ning tagada, et see jääks elujõuliseks ka tulevastele põlvkondadele.