6 küsimust, mida peaks maaomanik küsima süsinikuprojekti arendajalt

See artikkel ilmus 18.01.23 Maalehes, mida saab lugeda siit. Järgneb uuendatud versioon.

Vabatahtlik süsinikuturg areneb endiselt väga kiiresti, mistõttu pole standardid ja eeskirjad veel kivisse raiutud. Pealegi kasvab võimalike partnerite arv iga päevaga, mis teeb õige leidmise keeruliseks.

Neid ettevõtteid, kes avavad maaomanikele lisatulu võimalusi, nimetatakse süsinikuprojektide arendajateks. Maaomaniku roll on viia ellu tegevusi, mis võimaldavad süsiniku sidumist tema maal nii, et seda on võimalik tõendada. Ka maaomanik võib olla projekti arendaja, kui ta otsustab teha iseseisvat koostööd standardite loojate ja krediitide ostjatega.

Adapteeritud Abatable väljaandest: "Carbon Developer Ecosystem Report 2021"

Projekti arendajate eesmärk on tagada kulutõhusus, mille saavutamiseks koondatakse ühe projekti alla mitmeid maaomanikke. See annab omakorda projekti arendajale õiguse kehtestada reeglid ja nõuded, mis mõjutavad maaomaniku sissetulekut. Koostööd arendajatega nõuavad sageli aastakümnetepikkuseid lepinguid, mistõttu on põhjalik eeltöö hädavajalik.

Õige koostööpartneri valimisel tuleb leida vastused vähemalt kuuele järgmisele küsimusele.

Kui täpne on maaomanikule lubatud süsinikutulu?

Projekti arendajad lubavad maaomanikule tulu teatud tegevuste eest, mis seovad süsinikku või väldivad selle vabanemist. Üks neist on uusmetsastamine. Uusmetsastamise tuluprognoosi arvutamisel võetakse arvesse mitmeid tegurid, sh istutatud puuliike, kasvukohta ja eeldatavat puude kasvuprognoosi. Vastuseks saadakse tavaliselt ulatus, mis tähendab, et maaomanikule näidatakse kas madalat, keskmist või kõrget tuluprognoosi. Juba see võib tekitada erinevusi projekti arendajate pakkumises.

Oluline on mõista, et tegelikke krediite makstakse välja mõõtmise, mitte prognoosi põhjal. See tähendab, et eri projektiarendajad võivad sama maatüki põhjal erinevat tulu lubada. Igal juhul on tõsi, et kui puud lähevad kasvama, saab maatüki eest alati sama palju krediite, hoolimata sellest, kellega leping on sõlmitud. Lühidalt öeldes mõjutab lõplikku tulu maaomaniku tegevus, näiteks kuidas puude eest esimestel aastatel hoolitsetakse, mitte esmane prognoos.

Hea näide võrdluseks on autode kütusekulu. Autot ostes võib autofirma lubada, et teatud mudeli kütusekulu on ideaalses olukorras 4,5 l/100 km. Aga kui auto on ostetud, tuleb välja, et kulu on keskmiselt hoopis 8 l/100 km. Süsinikutulu prognoos on sarnane. Ideaalses olukorras võib arendaja lubada, et maatükk suudab genereerida 300 krediiti ühe hektari kohta, aga reaalsuses võib see olla keskmiselt 200 krediiti hektari kohta.

Mis on projektiarendaja eesmärgid?

Süsinikukrediitide nõudlus kasvab iga päevaga, mistõttu tõusevad ka hinnad. Kuigi projektiarendaja eesmärk on maaomanikele ja endale tulu teenida, ei tohi selle käigus unustada, miks süsinikukrediidid loodi – et vähendada süsinikdioksiidi heitmekoguseid atmosfääris.

Seega on oluline, et arendaja eesmärk oleks tagada süsinikukrediidi müügiga käegakatsutavat positiivset mõju keskkonnale. Selleks tuleb jälgida krediidi kvaliteeti. Kvaliteetsem süsinikukrediit on ka äriliselt kasulikum, kuna neid ostetakse kõrgema hinnaga.

Higher quality credits also make more business sense as buyers are more likely to purchase these credits and do so at a higher price. This in turn will generate higher returns for both developers and participants.

Kuidas tagatakse süsinikukrediitide kvaliteet?

Nii planeedi, turu kui ka maaomaniku huvides on, et loodud krediidid oleksid kvaliteetsed ja garanteeriksid lubatud keskkonnamõju. Krediidi kvaliteedi tagamiseks peavad arendajad kindlustama, et projektist tulenev kasvuhoonegaaside heitme vähenemine on lisanduv, järjepidev (ehk püsivalt ladustatud) ega tekiks süsinikuleket. Need on laialdaselt tunnustatud kvaliteedimõõdikud.

Oluline on kontrollida, et arendaja oleks neist teadlik ja jälgiks kvaliteeti kogu protsessi vältel. Parimatele projektiarendajatele antakse igal aastal ka auhindu (vt Environmental Finance Awardsi vabatahtliku süsinikuturu edetabelit).

Kes väljastab ja kontrollib krediite?

Et luua reaalset kasu ja seda tõendada, tuleb kõiki süsinikukrediite kontrollida. Siinkohal tulevad mängu süsinikukrediitide standardid ja sõltumatud sertifitseerijad, kellega arendajad koostööd teevad. Kaks sellist asutust on näiteks Verra ja Gold Standard, kes on loonud turu standardid ja tegelevad krediitide sertifiseerimisega.

Kasvav investeeringute arv on suurendanud ka tõendamisasutuste tähtsust. Kuna järjest rohkem reitinguagentuure tegeleb kvaliteedi ja tõhususe hindamisega, muutub ka standardite järelevalve aina karmimaks. Seega on loodavate krediitide väärtuse tõendamine ja maatüki positsiooni kindlustamine ilma sertifitseerijate toeta muutumas üha keerulisemaks.

Lõpuks on sertifitseerja see, kes teeb otsuse krediidid välja anda. See tähendab, et projekti arendaja peab olema kursis kõige viimaste muutustega valitud sertifitseerija standardites ja töötab aktiivselt selle nimel, et kõiki reegleid järgitakse.

Millised on kulud ja tulud?

Süsinikdioksiidi projektide loomine ja haldamine on kulukas ettevõtmine. Selleks, et kogu projekt end ära tasuks, võtavad arendajad osa saadud kasust kulude katmiseks. Maaomanikuna tuleb endale selgeks teha, kuidas mõjutab see saadavat tulu.

Projektide arendajad peaksid avameelselt selgitama, millist tasu nad oma teenuste eest küsivad ja kuidas jaguneb tulu kliendi ja arendaja vahel. Samuti tuleb silm peal hoida muude kulude jaotumisel, sh istutus-, järelevalve-, kontrolli- ja müügikuludel.

Mõnel juhul võib projekti arendaja võtta algul kõik kulud enda kanda, et seejärel hiljem maaomanikuga arveldada. Enamasti jäävad krediitide loomisega seotud kulud, st istutamine ja hooldamine, maaomaniku kanda ning arendajad hoolitsevad müügi ja sertifitseerimise eest.

Milline näeb välja klienditugi?

Vabatahtlik süsinikuturg on endiselt lapsekingades ning kasvab ja muutub kiiresti. Uusimate arengutega kursis püsimiseks vajavad projektiarendajad parimaid talente ja eksperte turul, kes aitaksid neil muutustega toime tulla ja hoida projekte kõrge kvaliteediga. See teadmine jõuab ka maaomanikeni, kes projektis osalevad.

Muutustega kursis hoidmine võib võtta mitmeid vorme ja kommunikatsioon võib tulla erinevatest kanalitest. Näiteks maaomanike kokku toomine valdkonna ekspertidega või abistamine suhete loomisel teiste maaomanikega projektis.