k2rt_icon.jpg
|Uue metsamajanduse ABC

Kärt Johanna Ojamäe, Turundusjuht

ABC: mida tähendab lisanduvus? Miks on see nii oluline?

Mis on lisanduvus? Kuidas lisanduvust mõõdetakse ja kuidas see mõiste võib tulevikus areneda?

Kui hakkad süvenema süsinikukrediitide ja projektide maailma, puutud kahtlemata kokku sõnaga „lisanduvus“. Sest see on püsivuse kõrval oluline mõiste, mille alusel mõõdetakse süsinikuprojektide kvaliteeti ja sellest tulenevaid süsinikukrediite. Rohkem süsinikukrediitide kvaliteedi kohta loe sellest artiklist. Loe edasi, kui soovid teada, mis on lisanduvus, kuidas seda mõõdetakse ja kuidas see mõiste võib tulevikus areneda.

Mis on lisanduvus?

Paljud inimesed on tuttavad lisanduvuse mõistega, kui tegemist on valitsuse rahalise toetusega. Oletame, et valitsus annab raha, et saaksid soojustada oma kodu, et muuta see energiatõhusamaks. Võib juhtuda, et kvalifitseerumiseks peab olema teatud määral kindel, et renoveerimine ei toimuks ilma nende vahendite toetuseta. Need vahendid aitavad tõhusalt tagada, et renoveerimistegevus on lisanduv tegevus võrreldes sellega, mis oleks toimunud nende puudumisel; nende abil on nüüd maailmas vähemalt üks lisanduvuse põhimõttel korralikult soojustatud kodu.

Süsinikuprojektide puhul on mõte sarnane. Süsinikuprojekt on lisanduva iseloomuga, kui tegevust ei oleks ellu viidud ilma süsinikukrediitidest saadava rahalise toetuseta. Teisisõnu, projekt ei tohiks olla tavapärase stsenaariumiga ja peaks kujutama endast täiendavat jõupingutust süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks.

Miks on lisanduvus nii oluline?

Lisanduvus on oluline, sest see tagab süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise vahendina süsinikukrediidi terviklikkuse ja tõhususe. Süsinikukrediitide eesmärk on stimuleerida ja soodustada kasvuhoonegaaside (KHG) eemaldamist ja vähendamist. Kui me maksaksime tegevuse eest, mis oleks niikuinii toimunud, õõnestaks see süsinikukrediidi terviklikkust ja see ei annaks lubatud kasu kasvuhoonegaaside vähendamise või vältimise eesmärgil.

Oletame näiteks, et ettevõte ostab kasvuhoonegaaside eemaldamise eest süsinikdioksiidi heitkoguste kompenseerimiseks süsinikukrediite. Kui nende ostetud krediidid ei olnud tegelikkuses lisanduva iseloomuga, siis ei kõrvaldanud nad sama palju kasvuhoonegaaside heitkoguseid. See tähendaks, et selle asemel, et tasakaalustada emiteeritud heitkoguseid eemaldamisega, ei toimu eemaldamist (või oleks see niikuinii toimunud), mille tulemuseks oleks olnud kasvuhoonegaaside netokasv atmosfääris.

Teisisõnu peavad krediidiostjad olema kindlad, et see, mille eest nad maksavad, toob neile lubatud kasu. Nad ei tahaks maksta millegi eest, mis oleks niikuinii juhtunud.

Kuidas lisanduvust mõõta?

Kui me elaksime maailmas, kus saaksime ennustada tulevikku ja teaksime täpselt, mis juhtuks, kui oleksime teinud minevikus teistsuguse otsuse, oleks lisanduvuse mõõtmine lihtne. Kahjuks me seda ei suuda. Kuid on olemas mõned raamistikud, mille erinevad tõendajad ja standardid (nagu Verra) on kehtestanud täiendavaks mõõtmiseks ja tõendamiseks.

Oluline osa sellest on lähteväärtuse ehk tavapärase äritegevuse stsenaariumi koostamine, milles püütakse ette kujutada projekti tegevust ilma süsinikuprojekti rahastamiseta ja võrrelda seda stsenaariumiga, kus süsinikuprojekt on ellu viidud.

Küsimuspõhiste lisanduvuse testide kasutamine

Üks võimalus lisanduvuse kontrollimiseks on esitada erinevaid küsimusi, et mõista, mis oleks juhtunud ilma vabatahtliku süsinikuturu ja projektita. Alusta küsimusega „Kas see tegevus toimuks, kui vabatahtlikku süsinikuturgu ei oleks olemas?“. Täpsemalt, kui tegemist on uusmetsastamisprojektiga, võib küsida „Kas sellel maa-alal toimuks uusmetsastamine, kui vabatahtlikku süsinikuturgu ei oleks olemas?“. Kui vastus on jaatav, siis ei ole uusmetsastamistegevus lisanduva iseloomuga. Kui vastus on eitav, siis on projektil olemas lisanduvuse aspekt. Kuid vastuseks võib olla ka „võib-olla“, siis muutub asi huvitavaks ja sellisel juhul saab rakendada veel mõningaid teste (küsimusi).

Testi tüüpEsitatavad küsimused (näiteks uusmetsastamine)
Regulatiivse ülejäägi testKas puude istutamine on õigusaktidega ette nähtud?
FinantstestKas tegevus on rahaliselt atraktiivne ilma vabatahtliku süsinikuturu stiimuliteta? Kas on olemas muid rahalisi stiimuleid uusmetsastamiseks?
Üldine praktiline testKas uusmetsastamine on juba tavapärane ilma vabatahtliku süsinikuturu stiimuliteta?
BarjääritestKas uusmetsastamine sellel maa-alal on majanduslikult elujõuline või teostatav ainult vabatahtliku süsinikuturu stiimulitega ja kas puuduvad muud takistused, mis takistavad uusmetsastamist ilma nende stiimuliteta?

Kui mõnele neist küsimustest saab vastata jaatavalt, siis on tõenäoline, et tegemist ei ole lisanduvusel põhineva tegevusega.

Nende küsimuste kasutamine testidena võib jätta mulje, et lisanduvuse kujul on tegemist binaarse mõõdupuuga, kuid see ei ole alati nii. On palju tegureid, mis võivad lisanduvust mõjutada (nagu on näha eespool esitatud tabelis), mis tähendab, et kui mõni neist teguritest muutub, võib muutuda ka lisanduvuse määr. Seetõttu mõõdavad sellised reitinguagentuurid nagu Sylvera lisanduvust spektril „väga ebatõenäoline“ kuni „väga tõenäoline“.

Lähteväärtuste võrdlemine ja lisanduvuse järjepidev hindamine

Viimastel aastatel on dünaamilise lähteväärtuse mõõtmine kujunenud uuemaks alternatiiviks küsimustel põhinevatele lisanduvuse testidele. Varem on paljudes süsinikuprojektides arvutatud ja kasutatud staatilist lähteväärtust ehk kindlaksmääratud heitkoguste taset (mis on tavaliselt kehtestatud projekti alguses), mille suhtes mõõdetakse projekti heitkoguste vähendamist. Siiski tunnistatakse üha enam, et selline lähenemisviis ei pruugi täpselt kajastada projektiga saavutatud tegelikku heitkoguste vähendamist. Selle tulemusena võime eeldada, et süsinikuprojektide puhul kasutatakse rohkem dünaamilisi lähteväärtusi, mille puhul võetakse arvesse heitkoguste muutusi aja jooksul ja vaadatakse kehtestatud lähteväärtus kogu projekti jooksul uuesti üle. Need pidevalt ajakohastatavad dünaamilised lähteväärtused võimaldavad projektide käigus täpsemalt mõõta heitkoguste vähendamist ja esitada usaldusväärsemaid andmeid nende mõju kohta. Arbonicsis valime kõnealuse lähenemisviisi, sest usume, et see annab kõige täpsemat teavet selle kohta, mis muidu tõenäoliselt toimuks, näiteks mõõdame uusmetsastumise taset süsinikuprojektile mittekuuluvatel maadel, mis on sarnased meie projekti kaasatud maatükkidele.

Lisanduvuse tulevik

Lisanduvuse mõõtmise viisid arenevad pidevalt ja tulevikku on raske ennustada, kuid siin on kolm peamist suundumust, millel tasub silma peal hoida.

Järjepidev kontroll

Kuna ülemaailmne kogukond suurendab oma jõupingutusi heitkoguste vähendamiseks ja kõrvaldamiseks, muutub üha olulisemaks tagada, et süsinikuprojektid tõepoolest vähendaksid heitkoguseid reaalselt ja lisanduvalt. See tähendab, et lisanduvuse hindamine on jätkuvalt süsinikdioksiidi heite kompenseerimise oluline osa ja me võime oodata suuremat tähelepanu lisanduvuse täpsele hindamisele ja kontrollimisele.

Dünaamilisemad lähteväärtused

Tänu suurenenud kontrollile otsivad tõendajad ja süsinikuprojektide arendajad uusi ja paremaid viise täiendavuse mõõtmiseks. See tähendab, et me näeme tõenäoliselt rohkem dünaamiliste lähteväärtuste kasutamist ja võimalusi nende jälgimiseks tehnoloogia abil.

Suurem rõhuasetus tehnoloogia kasutamisele

Andmeanalüüsi, masinõppe ja kaugseiretehnoloogia edusammud lihtsustavad heitkoguste jälgimist ja süsinikuprojektide mõju hindamist. See võimaldab anda täpsemaid hinnanguid ka lisanduvuse kohta.

Arbonics on tehnoloogiapõhine süsiniku- ja ökosüsteemi platvorm, mis loob silla Euroopa metsa- ja maaomanike ning vabatahtlikul süsinikuturul krediite ostvate ettevõtete vahele.

Kas sa oled maaomanik? Tutvusta end siin ja me võtame Sinuga ühendust.

Jälgi meid sotsiaalmeedias: Facebook, LinkedIn ja Twitter.

Sulle võib veel meeldida